Seaduseelnõu
Seletuskiri
Memorandum
Slaidid
Tänases majanduslikult keerulises olukorras kogevad ka kohaliku omavalitsuse üksused üha enam finantsraskusi, eriti väikesed kohaliku omavalitsuse üksused, kes ei ole piisavalt haldusvõimekad, et tulemuslikult ja efektiivselt oma ülesannetega hakkama saada. Täiendava kompetentse tööjõu palkamiseks ei ole väikestel kohaliku omavalitsuse üksustel ressurssi ning lisaks ei jagu 227 kohaliku omavalitsuse tarbeks ka vastava väljaõppe saanud spetsialiste. Olukorda on püütud lahendada kohaliku omavalitsuse üksuste vabatahtliku ühinemise kaudu. Senised riigi poolt soositud vabatahtlikud ühinemised ei ole kaasa toonud oodatud efekti, kuna kohalikud omavalitsused on siiani suhtunud liitumisläbirääkimiste alustamisse küllaltki leigelt. Kuna avalike teenuste osutamise vähese võimekusega seonduvad probleemid on kohaliku omavalitsuse üksustes aasta-aastalt süvenenud ning siin ei ole abiks ka riigi poolt täiendava rahavoo suunamine kohaliku omavalitsuse teenustekeskkonna parendamisse, on riigil vaja otsustavalt tegutseda. Eelnõuga nähaksegi ette kohaliku omavalitsuse üksuste Vabariigi Valitsuse algatusel toimuv haldusterritoriaalse korralduse muutmise reformikava, mille eesmärgiks on tagada kohaliku omavalitsuse üksuste majanduslik toimetulek ja paremad avalikud teenused kohaliku omavalitsuse üksuse elanikele, mis loob eeldused piirkonna tasakaalustatud arenguks.
Eelnõu lähtub maakondliku omavalitsuse mudelist. Selleks on eelnõus plaanitud sätestada omavalitsuse minimaalseks suuruseks 25 000 elanikku. See piir annab võimaluse ka paindlikumaks lähenemiseks suuremates maakondades. Lisaks säiliksid iseseisvate omavalitsusüksustena Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Pärnu.
Uue halduskorralduse üle otsustamisel peab arvestama sellega, et inimestele pakutavate teenuste kvaliteet säiliks ja paraneks ja et õigused kvaliteetsetele teenustele oleks tagatud kõikjal üle Eesti ning inimesed saaksid kaasa rääkida ja mõjutada oma elu puudutavate küsimuste otsustamist.
Eelnõus kajastuv maksimumprogramm on see, et enamikus maakondades tekiksid maakondlikud omavalitsused ja juba 2009. aasta kohalike valimiste käigus. Kui Vabariigi Valitsus nii kiire tempoga liikuda ei suuda, annab seadus järgmise võimaluse teha reform ja korraldada kohaliku omavalitsuse volikogu vahevalimised koos 2011. aasta Riigikogu valimistega.
Omavalitsuse funktsioone ja rahastamist esialgu ei muudetaks, sest ka seniste ülesannete puhul on paljude omavalitsuste integreerimine üheks toimivaks organismiks omavalitsuste inimestele piisavalt keerukas ülesanne. Need küsimused tuleb edaspidi läbi töötada.
Vastuste lugemiseks esitatud küsimustele vaata selle blogi kategooriat “Küsimused ja vastused“
Täiendavate küsimuste esitamiseks ministeeriumi ametnikele pöördu siia: Kontakt SIIT!
