Economist: ammu tegemist vajav haldusreform on Eestis ikka ootel

Majandusajakiri The Economist kirjutab, et pärast Euroopa Liiduga liitumist uuendused tahaplaanile jätnud Balti riigid peavad nüüd globaalse majanduslanguse tingimustes hakkama reformide osas kaotatud aega tagasi tegema. Muuhulgas tõstab Economist esile, et Eestis toppab endiselt kohalike omavalitsuste reform, mis oleks tulnud juba ammu läbi viia.

Having soft-pedalled reform after joining the European Union, the Baltics now have to make up for lost time, in a climate where they are perilously exposed to the global downturn.
…
But overdue reforms such as simplifying local government in Estonia are still on hold.

The Economist: Still afloat in the Baltic, just
Apr 8th 2009

Meedialingid 25.03.2009

Eesti Kirik, arvamus, Siim Kiisler, regionaalminister Vallamaja ei ole pühamu ehk koguduse, kogukonna ja omavalitsuse rollidest

Eelmises Eesti Kirikus oli kena kaart omaaegsetest kihelkondadest, mille piiridega arvestamise üle haldusreformi ettevalmistamise käigus on korduvalt arutletud. Samas oli ka endise Viimsi vallavanema artikkel, milles kõrvutatakse vallamaja kirikuga. See ei ole kuigi arukas kõrvutus. Kirikukihelkonnad kujunesid ajalooliselt kirikute ja kalmistute kui pühaduse väärtuste kandjate ümber. Kohalik omavalitsus loodi valitsemise vahendina ning peab muutuma üha enam teenuste osutajaks.

Pärnu Postimees, arvamus, Jaanus Männik , Are vallavanem Rahvaliidu aseesimees  Kas me suudame kriisiajal mõistlikult toimida?

Hando Runnel kirjutas hiljuti Postimehes: “Meie uue riigi põhiprobleem ja põhikonflikt on selles, mis on tähtsam, kas inimene koos oma tööga või raha … Kui majandusliku kokkuhoiu eesmärgil võtame inimestelt ära nende vallad, nende kodud, teeme algkooli aritmeetika tasemel regionaalreformi, hävitame enne olnu, liidame nad uuteks üksusteks – siis mis see on? Ma unistan, et Eestis leiduks jõud, kes võtaks selle kava ja heidaks mitte prügikasti, vaid … okupatsioonide muuseumi.”
Maailmamajanduse kriisiga on Eestisse jõudnud ränk majanduslangus, raskeim pärast 1990. aastate alguse okupatsioonireþiimi kokkuvarisemist ja taasiseseisvumist.

Tundub siiski, et oleme riigi taastamise rasked ja tavakodanikule ülekohtused aastad 1990-1994 kiiresti unustanud. Milleni praegu langeme, kas 1994., 1999. või 2007. aasta tasemele? Kas meie SKT langeb 70 protsendilt Euroopa Liidu keskmisest 50 või 30 protsendini? Kui suureks kasvab tööpuudus, kas töötutele jätkub abiraha, haiglatel raviraha ja pensionikassal pensionideks? Kas ja kui palju valdu ja linnu pankrotistub, millal pöördub majandus uuesti tõusule? Kõike seda pole praegu võimalik usutavalt ennustada.

Võrumaa Teataja, juhtkiri  Tulevane volikogu on kohalik vaid vormilt 

Omavalitsuste sundliitmise kava on juba üsna palju segadust tekitanud ja võib oluliselt mõjutada valimisaktiivsust eelseisvatel kohalikel valimistel.

Haldusreformi temaatikat pikkade aastate jooksul käsitledes on ametnikud tõenäoliselt läbi hekseldanud selle kõikvõimalikud variandid ja raske on kellelgi ses vallas midagi uut välja pakkuda. Siiski on igaühel mängus omad huvid ja reformi ühesest arusaamisest on asi kaugel.

Võrumaa Teataja, kommentaar, Vaiko Tigane, Võru linnakodanik Haldusreformiga seotud hirmudest ja ootustest 

Meedialingid 24.03.2009

Regionaalminister Siim Kiisler Foto: Postimees/Scanpix

Postimees Online, uudis, Hanneli Rudi  Reform nõuab Kiislerilt külanõukogudeplaani asemel uut kava

Reformierakond soovib haldusreformi eesmärgi selget sõnastamist ja nõuab uut haldusreformi kava, mis sobiks

Eesti-sugusele väikeriigile.
Reformierakonna sõnul tunnustavad nad regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri püüdu halduskorralduse osas midagi ette võtta, kuid peavad ministri rajoonide-külanõukogude plaani täiesti ebaõnnestunuks, teatas erakonna pressiesindaja.

Meedialingid 21.03.2009

Võrumaa Teataja, kommentaar, Peeter Sibul, Meremäe vallavanem Kas haldusreform, majanduskriisi aegsed isiklikud huvid või lähenevad valimised

On väga kahetsusväärne, et haldusreformi vajaduse ilmestamiseks tõi Võru maavanem Ülo Tulik („Ülo Tulik: haldusreform on möödapääsmatu”, 17. märtsi VT) negatiivse näitena Meremäe vallas läbi viidud ehitustööde riigihanke, mis on tunnis­tatud edukaks ning tehtud seadusest lähtudes.

Võrumaa Teataja, kommentaar, Ülo Tulik, Võru maavanem  Raha otstarbekas kasutamine algab läbipaistvusest

Leian, et on igati tänuväärt, et Meremäe vallavalitsus selgitab ajalehe vahendusel kõnesoleva riigihanke menetlemise asjaolusid. Minu kui maavanema väljaütlemine Meremäe vallavalitsuses toimunud riigihanke menetluse kohta, ei ole ajendatud ainult hankemenetluse läbiviimisest, vaid ennekõike kohalike inimeste murest, tööga hõivatuse küsimusest tänastes majandustingimustes meie maakonnas, sh Meremäe vallas ja mitte ainult.

Võrumaa Teataja,kommentaar,  Kalvi Kõva, riigikogu liige SDE  Seadusemäelt Võrumaale, 13.

No mis oleks veel aktuaalsem ja kõigi meeli erutavam kui lugu haldusreformist. Kuvand, et omavalitsuste arvu vähendamine ­lahendab meie riigi kõik tänased probleemid, on laialt levinud. Seda loetakse nii söögi alla kui söögi peale. Selge on see, et taasiseseisvumise aastatel meid teeninud halduskorraldus vajab muutmist. Tõde peitub selles, et omavalitsustele pandud ülesanded ja ootused on aastate jooksul kasvanud. Ja olemegi jõudnud aega, mil Eesti vajab kõikehõlmavat haldusreformi nagu hapnikku.

 

Nädaline, arvamus, Margus Lattik, kirjanik  Väike, aga oma: Identiteet ja haldusreform

Majanduslangus, mis paneb riigivõimu uurima, kust kulusid kokku hoida, on toonud uuesti päevakorrale ka riigi haldusreformi teema. Reformi pooldajate argumendid näivad esmapilgul head: teema on aktuaalne olnud juba pikemat aega ning vajadus reformi järele on reaalne ja kasvav. Ometigi saadab reformikava kummalisel kombel tunne tormakusest, mida eelkõige võimendab asjaolu, et kava esitlus jätab sellest mulje kui ainuvõimalikust lahendusest, st justkui saakski praeguse enam kui kahesaja valla asemele luua vaid kakskümmend uut omavalitsusorganit.

Pärnu Postimees, kommentaar,Väino Linde, riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Reformierakond Veel kord valdade liitmisest

Iseenesest on igati tervitatav, et regionaalminister Siim Kiisler pärast aastast vaikselt ametis olemist otsustas äkitselt välja tulla haldusreformi kavaga. Valvsaks teeb ainult siinjuures asjaolu, et tema väljakäidud ideel moodustada Eestis 15 valda ja jätta iseseisvana alles vaid viis suuremat linna on juba esmasel pealevaatamisel eelkõige läbimõtlematuse ja tavalise poliitilise propaganda märgid juures.
On vaieldamatult tõsi, et 227 omavalitsust on Eesti jaoks liiast. Kuid asi pole eelkõige nende arvus, vaid selles, kuidas nad oma ülesannetega hakkama saavad.

Meedialingid 20.03.2009

Põhjarannik, intervjuu Siim Kiisleriga, Erik Gamzejev Haldusreformi eest pole kuhugi joosta

Kuigi regionaalminister Siim Valmar Kiisleril ei õnnestunud oma kiirele ja radikaalsele haldusreformile koalitsioonipartneritelt toetust leida, loodab ta siiski, et on suutnud jää liikuma panna.

 

Põhjarannik, juhtkiri Kehv aeg paneb tegutsema

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler oli sel nädalal tuuril maakonnalehtedes, kus ta püüdis selgitada tema poolt väljakäidud haldusreformi häid külgi.

 

Virumaa Teataja, juhtkiri Reformipelglik reformierakond

Nüüd võime enam-vähem kindlad olla, et lahkarvamuste poolest tuntud praegune valitsuskoalitsioon ei suuda pikalt oodatud haldusreformi sellel aastal teoks teha.
Kindlasti leidub neid, kes plaksutavad reformi venitamise peale käsi, teine osa aga võtab seda valulisemalt.

Kui aasta tagasi regionaalministri koha vastu võtnud Isamaa ja Respublica Liidu poliitik Siim-Valmar Kiisler mõne nädala eest uue kava lauale pani, tundus see paljudele ootamatult radikaalne, teised nimetasid seda aga juba rajoonide ajal läbiproovitud variandiks. Kolmas osa arvas, et olgu või niisugune, peaasi on, et midagi tehakse.

 

 

Kohalike omavalitsuste suurus ja haldusreformid: pilk Eestist välja

Kadri Teller-Sepp, siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond

Eestis on haldusreformi kontekstis ajakohane ka kohalike omavalitsuste suurus. Kindlasti tekib küsimus, kui eriline on Eesti seis, kas sellised probleemid ja arutelud toimuvad ka mujal?

Võrdlus: keskmine elanike arv omavalitsustes

Omavalitsuste rahvaarv vaheldub tugevalt meie naabrite juures. Teiste riikide haldusreformide tulemusena on elanike arv ühes omavalitsuses pea alati suurenenud.

Soome reformi puhul näiteks ei ole lubatud tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuseid osutada omavalitsustel või omavalitsuste ühendustel, mille territooriumil elab alla 20 000 elaniku.

Läti puhul näitavad graafikud olukorda pärast haldusreformi jõustumist. Uued volikogud valitakse Lätis 7. juunil koos Europarlamendi valimistega 7. juunil.

KOV-üksuste arv Lätis on graafikul antud detsembri kava põhjal, mille järgi oleks pidanud seal alles jääma 112 omavalitsust, tegelikkuses otsustas Seim aga luua 118 uut omavalitsust.

Soome puhul on lähtutud reformijärgsest rahvaarvust ühes omavalitsuses.

Meedialingid 19.03.2009

Eesti Ekspressi illustratsioon, Heiki Ernits, Lembitu piire tähistams

Eesti Ekspress, Valter Lang, Tartu ülikooli arheoloogiaprofessor Kui haldusreformi teostaks Lembitu

Milline oleks Eesti, kui praegu kehtiks 13. sajandi haku haldusjaotus?

Saabuv haldusreform pole Eestis esimene ega jää ka viimaseks. Tulevikku me ette ei näe, kuid minevikust võiksime õppida. Eeskätt muinasajast, mille lõpu haldusjaotus oli üdini oma, aastasadade jooksul loomulikul teel välja kujunenud. See arvestas looduslikke olusid, eriti põllumajandusmaade paiknemist, soodsaid sadamakohti ja ühendusteid. Siin olid omad võimukeskused, taga- ja ääremaad. Mis võiks olla loomulikum ühe äsja iseseisvunud rahva jaoks, kui ära pühkida kõik võõras ja naasta oma juurte juurde.
Muidugi on vahepealsed 800 aastat teinud oma töö, sünnitanud linnu, külasid ja rajasid, mida siin varem polnud. Aga me ei pea ka täna juuksekarva lõhki ajama ning iga viimase kui maalapi juures kunagist õigust nõudma. Pealegi leidus juba ka tollal liiga pisikesi ja elujõuetuid moodustisi, nagu mõned Läänemaa provintsid ja näiteks Pudiviru, mille nimigi näitab, et oleks mõttetu seda uuesti elustada. Aga oma põhijoontes oleks Lembitu-aegne haldusjaotus täiesti taastatav. /…

Loe edasi Ekspressist! http://www.ekspress.ee/2009/03/20/varia/40486-kui-haldusreformi-teostaks-lembitu

Eesti Päevaleht, uudis, Mirko Ojakivi Reformierakond tõmbas pidurit haldusreformile

Kiisler sai haldus­reformi ettepanekule Reformi­erakonnalt ebamäärase vastuse

Reformierakond sunnib regionaalminister Siim Kiislerit välja käima uusi lahendusi haldusreformiks, sest teatas eile, et partei küll toetab haldusreformi kiiret elluviimist, kuid mõistlikud ümberkorraldused tuleb teoks teha hiljemalt 2013. aastaks.
 

Tartu Postimees, kommentaar, Märt Meesak ,Konguta vallavolikogu liige, IRL  Omavalitsused vajavad muudatusi nagu õhku

Kuigi meil on juba pikka aega räägitud majanduse jahtumisest ja avaliku sektori kulude kokkuhoiust, ei ole kokkuhoiu vajadus kõikjale jõudnud.

Valitsus on praegu sunnitud tegema raskeid otsuseid, et päästa, mis päästa annab, aga kohalikul tasandil ei taheta või ei suudeta enne valimisi muudatustega kaasa minna. Eriti just väiksemates omavalitsustes, mis niigi aina enam kaotavad majandusliku mõtte olla iseseisev.

Näiteks 1500 elanikuga omavalitsuses, mis niigi efektiivselt majandada ei suuda, pole olukorra tõsidusest aru saadud.

Tartu Postimees, kommentaar Vilja Kohler: krooniline haigus ägeneb jälle

Haldusreform on Eesti riigi krooniline haigus, mis ägeneb majanduslikult raskel ajal. Tuletage meelde selle sajandi algust, kus muudkui joonistati uusi maakondade kaarte, kuid joonistamiseks kõik jäigi. Raha hakkas tasapisi jälle liikuma ning enam polnud mõtet ka jaurata valdade liitmisest.
Mis siis nüüd imestada, kui inimesed seda teemat enam tõsiselt ei võta, kuigi seda arutatakse, peetakse nõu, sõidetakse kogu Eestist kokku, raisatakse inimeste aega ja raha. Tartumaa üks vallavanem tunnistas paar päeva tagasi, et tal on haldusreformist ükskõik.

Sakala, juhtkiri Sarvist ei haara

Reformierakonna juhtpoliitikud otsustasid üleeilsel arutelul, et erakond toetab haldusreformi elluviimist, kuid mitte enne tänavusi kohalikke valimisi. Selle asemel pakub peaministri partei tärminina välja 2013. aasta, mil on järgmised linna- ja vallavolikogude valimised.

Meie Maa, kommentaar, Peeter Vingissaar Jälle haldusreform

Käesoleva haldusreformikavaga kaasnesid lausa samal hetkel mitmete kõrgele seatute väljaütlemised taolise reformi hädavajalikkusest.

ERR uudisteportaal, uudis, Ingvar Bärenklau Tsahkna: Reformierakonna käitumine on väga kummaline

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) peasekretäri Margus Tsahkna sõnul on Reformierakond läinud üllataval kombel kõigi reformide pidurdamise teed, kartes ilmselt vastutuse võtmist.”Reformierakond ilmselt ei julge praegu vastu võtta põhimõttelisi otsuseid, mis aitaksid Eesti riigil edasi liikuda,” ütles Tsahkna ERR-i uudisteportaalile. “See, mis toimub, on äärmiselt kummaline.”

Meedialingid 18.03.2009

Eesti Päevaleht, JUHTKIRI: Haldusref… Kaua võib?

Ta­san­di­te ja liig­se kii­ru­se ar­gu­men­di ta­ha pu­ge­mi­ne po­le enam pä­dev ar­gu­ment. Eda­silükka­mis­e aeg on lä­bi. Kui Ees­ti arit­mee­ti­li­selt kesk­mi­ne oma­va­lit­sus on näi­teks Taa­ni kesk­mi­sest kümme kor­da väik­sem, siis tõen­dab see, et Ees­ti hal­dus­kor­ral­du­se pu­hul ei saa te­ha vaid sõnu. Sõnu lä­heb va­ja, kuid nei­le pea­vad järg­ne­ma ka­vad, täh­ta­jad ja lii­tu­mi­sed – ühel või tei­sel moel.

Postimees, arvamus, Kajar Kase: kahe kuhja vahel

Valitsusel on haldusreformiga nüüd ilmselt tõsi taga. Niipalju on regionaalminister Siim Kiisleri ja teiste otsustajate sõnavõttudest selge. Eelmisel nädalal rääkis Kiisler riigikogus asjast juba väga kindlates terminites.

Meedialingid 17.03.2009

Pärnu Postimees, uudis, Maavanem: Pärnumaale ei sobi ainult kaks omavalitsust

http://www.parnupostimees.ee/?id=94983

 Toomas Kivimägi: “Ma ei tea, mida arvavad vallad ja omavalitsusliit, aga Pärnumaa puhul olen ma ilmselgelt vastu kahele omavalitsusele. On kaks võimalust, kas on üks omavalitsus Pärnumaal või on neid kaheksa-üheksa-kümme.” Pealkirja ja intervjuu sisu kooskõla on võimalik lugejatel hinnata.

Järva Teataja, arvamus, Alari Kirt: Ühinemisest tõuseb tulu

http://www.jt.ee/?id=94949

Eelmisel aastal peaaegu samal ajal tegid kolme Järvamaa omavalitsuse juhid, nende hulgas ka mina, teistele maakonna omavalitsusjuhtidele ettepaneku arutleda ühise laua taga teemal «Järvamaa – üks omavalitsus».

Regionaalminister: etapiviisiline haldusreform oleks valulikum

Minister Siim Kiisleri On-Line intervjuu Virumaa Teatajas. Link: http://www.virumaateataja.ee/?id=94876

Mis on haldusreformi mõte lihtsustatult ja kokkuvõtvalt öeldes? Olen aru saanud, et maakonnad valdadeks tehes oleks ikkagi ju osavaldu vaja, pealegi on väljaütlemisi olnud, et niisugune reform tekitaks ka lisakulusid. Kas siis tegemine tegemise pärast?Eesmärk on tagada kohaliku omavalitsuse üksuste majanduslik toimetulek ja avalike teenuste ühtlane tase kogu Eesti territooriumil omavalitsuste tugevdamise ja kohaliku demokraatia arendamisega, luues sellega eeldused piirkonna tasakaalustatud arenguks.

 

Täpsemalt võite lugeda seaduse seletuskirjast, mille leiate siit: http://haldusreform2009.wordpress.com/

Meedialingid 16.03.2009.a.

Postimees, arvamus, Enn Soosaar: parem vigane varblane peos…

http://www.postimees.ee/?id=94546

Nõukogudeaegsete rajoonide muutmine vabariigi valdadeks ei lahenda probleeme, nendib praeguse haldusreformi kava suhtes kriitiline kolumnist Enn Soosaar.

Postimees, arvamus, Agu Remmelg: puhka rahus, jäätmereform, elagu haldusreform!

http://www.postimees.ee/?id=94547

 

Seadusega pandud kohustus korrastada jäätmemajandus tuli omavalitsustel täita 1. jaanuariks 2005. Neli aastat hiljem on jäätmevedu korraldamata enam kui kolmandikul omavalitsustest. Seadusrikkumise põhjuseks on enamasti valla väiksusest ja/või ametnike ebapädevusest tingitud haldussuutmatus. Parim tablett säärase haiglase punnseisu raviks oleks haldusreform.

Eesti Päevaleht, Rein Sikk: Paratamatu haldusreform ehk miks vallavanemad end seaks jõid

 

Eesti Päevaleht, Rein Sikk: Paratamatu haldusreform ehk miks vallavanemad end seaks jõid

http://www.epl.ee/artikkel/462136

Analüüsib Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Rein Sikk. Haldusreform on paratamatu nagu päikesetõus, valida jääb kas selle kiire elluviimine või aasta pärast viiendiku valdade pankroti tunnistamine. Mis omakorda viib taas ja ainult haldusreformini…

Milleks meile haldusreform?

Põhjarannik 13.03.2009

SIIM KIISLER,
regionaalminister

Inimesed on mulle öelnud, et näevad kogu riigis ja ka omavalitsustes olevat rasket olukorda, aga ei mõista, kuidas haldusreform elu paremaks teeks.
Parim vastus sellele küsimusele oleks muidugi reaalne tõestus, mille saab anda üksnes kogemus. Kuni haldusreform veel teostamata, on loomulik, et inimestel on ka mitmeid hirme, nagu väikeste valdade tulevik uues suures omavalitsuses, teenuste kättesaadavus ja eeskätt kohapealne identiteet. Seni toimunud ühinemised on aga näidanud, et ootused olukorra paranemiseks realiseerusid, kuid hirmud mitte.

Haldusreformi puhul tekib alati küsimus kokkuhoiu võimalustest. Kogemus seniste ühinemiste põhjal on, et kulude koguhulk ei vähene, sest suuremas omavalitsuses administratiivkuludelt vabanevad summad saab suunata teenuste pakkumiseks – näiteks rahvamajale või teede korrashoiuks. Seepärast ei ole peamine mitte kokkuhoid, vaid see, et valla elanike teenindamise jaoks vajalikud tööd oleks tehtud paremini.

Eelnõu kooskõlast põhiseadusega

Ajakirjanduses on viidatud võimalikule haldusterritoriaalse korralduse reformi seaduse eelnõu vastuolule Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi Põhiseadus), tegemata üldjuhul siiski täpsustust, mida selle vastuoluna silmas peetakse.  Siseministeerium peab seetõttu vajalikuks peatuda lühidalt eelnõu Põhiseadusele vastavuse küsimusel.

President Ilves toetab tugevate omavalitsuste teket

Presidendikantselei pressiteade 11.03.2009.

“Haldusreformi ei saa taandada matemaatiliseks liitmistehteks ega kulude kokkuhoiu kampaaniaks, haldusreformi mõte peab olema võrdselt hea teenus kõigile inimestele, elagu nad näiteks Vändra valla Kadjaste külas või Tallinna Pirita linnaosas,” ütles president Toomas Hendrik Ilves, kes kohtus täna Pärnumaa põhjaosa Kaisma, Vändra ja Tootsi valla ning Vändra alevi, samuti Raplamaa Järvkandi valla omavalitsusjuhtidega.